üldkeeleteadus
loomulikult määratud, st et järjend koer ei meenuta tegelikkuses ju koera.
Kui kuuleme sõna koer, tekivad assotsatsioonid küll, seda aga ainult seetõttu,
et teame, et meie keeles tähistab koer just seda looma.
Seega tähendust ei saa tuletada sõna häälikkoosseisust.
Sümboli vormi suhe sõna
potentsiaalsetesse
referentidesse...
... on arbitraarne e meelevaldne (motiveerimatu suhe). Seega
võiks nt koer olla eesti keeles ka reok, keor, sedur, mude vms.
Seetõttu ongi üht ja sama referenti tähistavad sõnad keeliti
erinevad (dog koer hund).
Erandiks on aga siiski teatava piirini motiveeritud
tähendusseosega onomatopoeetilised sõnad (tilisema,
kolisema, piip-piip), mõni neist on rohkem, mõni vähem
motiveeritud (nt piip-piip rohkem, kolisema veidi vähem).
Et eri keeltes helisid täpselt ühtmoodi ei matkita, viitabki ka nende
annaabi.ee 
