"rentniteks" - 1 õppematerjal

Liivisõda ja Kolme kuninga aeg

näol oli tegemist preestri käsiraamatuga ja oli trükitud nelja keelde: eesti, poola, ladina, läti. Kuna poola alad olid lõuna eestis siis seal raamatus kasutati lõuna eesti murret. Jesuiitide poolt rajati tartusse ka trükikoda. Taaniaeg Saaremaa ja muhumaa puhul mingit erilist nimetust ei kandnud vaid taanikuninga eest valitses asehaldur. Maavalduste puhul oli sama mis poola aladel et ¾ oli riigimõisad ja ¼ olid eramõisad. Erinevalt poola aladest oli olukord selline et riigimõisade rentniteks olid sakslased ja eramõisade omanikud olid ka sakslased. Seega saaremaal sakslased ühel või teisel moel oma mõisad säilitasid. Need moodustasid saaremaarüütelkonna ning see käis koos maapäeval, mis toimusid üle mitme aasta ja seal olid moodustunud maanõunike kolleegium. See oli aadli omavalitsusorgan, mis aitas asehalduril saaremaad valitseda. Maanõunike kolleegium ei olnud suur, kuigi saaremaa rüütelkondki polnud suur. Kui vanaliivimaal saaremaal polnud ühtegi