saamiseks kõik, pannes mängu oma tütre. Tema karakter oli väga põnev, lisades rolli põnevust ning pinget, mida suutis Andrei Mihnevits tõetruult välja tuua. Tema riietus, mille kujundas Eldor Renter, oli efektne ning lõi kõleda atmosfääri, tuues lavale ärevust ja saatanlikust. Tema punakas pea ning suured kulmud tõid välja selle, mis on iseloomulik kurjusele ning tema tegelase karakterile. Eldor Renteri poolt kujundatud kostüümid ja lavakujundus paistis silma oma lihtsuse ja kaunite värvide valikuga. Lava oli kujundatud lossina, kus üleval muutis põnevaks hiiglaslik peegel, mis peegeldas laval toimuvat, lisades ruumilisust ning maagilisust. Väga huvitavad olid balli külaliste rõivad, mis oli iga maa kohaselt temale iseloomulike säravate värvidega. Pjotr Tsaikovski ballett ,,Luikede järv" oli pidevalt ära tuntava sümfooniaga, mis andis ära tundmis rõõmu
poole.Neli päeva hiljem,2.juunil läks ta rindel üle sakslaste poole ja võitles koos sakslastega kuni Pihkva vallutamiseni 9.juulil.Siis saadeti Riipalu sõjavangilaagrisse Saksamaal,kust ta vabanes alles 31.märtsil 1942. Tulnud Eestisse,astus Riipalu juba 10.aprillil eesti vabatahtlike väeossa Schutzmannschaft (F) Bataillon 36 3.kompanii ülemaks.See pataljon julgestas sakslaste tagalat Ukrainas.Sama aasta 22.novembril määrati Riipalu ametist lahkunud major Renteri asemele selle pataljoni ülemaks.Järgnenud talve hakul osales Riipalu pataljon ainsa eestlaste väeosana Stalingradi lahingus-õnneks küll mitte piiramisrõngas vaid välisrindel,võideldes Punaarmee piiramisvägede vastu.Riipalu üöendati hauptmanniks (kapteniks) Ja 18. jaanuaril 1943 jõudis ta oma väeosa riismetega Eestisse tagasi.Riipalule endale ja veel 41 mehele jäi sellest sõjaseiklusest mälestuseks II klassi Raudrist.Sama aasta mais koostas Riipalu
annaabi.ee 
