Religiooni mõistete seletus
ülaosa ehk pealmik. Jumalateenistusel on altar tähtsaim koht. Ta on Jumala kohaloleku ja palve
sümbol. Eelkõige on altar armulaua laud. Altarilaud kaetakse valge puhta linaga, lauale asetatakse
küünlad. Rist või krutsifiks, piibel ja lilled on altarilaual teisejärgulised. Altar paigutatakse kiriku
idapoolsesse ossa.
Ida- ja läänekirikute vahel tekkis altari ehitamise ja kasutamise traditsioonides varakult
lahknevus. Läänekirikus hakati altarit kaunistama baldahhiinide ja rentaablitega, altarimaalide ja
kujudega. Altariks nimetatakse siiski vaid altarilauda risttahukakujulist kõrgendit, mille peal
pühitsetakse armulauda. Pühakodadesse rajati peaaltari kõrvale ka teisi altareid. Peaaltari ruumi
nimetatakse läänekirikus kooriks, kooriruumiks või altariruumiks. Idakirikus ei ole läänekiriku
altari otsest vastet: altariruumis täidavad selle aset aujärg ja ohvrilaud. Altariks hakati nimetama
kiriku osa, mis on kogudusest eraldatud võre, eesriide või ikonostaasiga
annaabi.ee 
