haldusalasse ka hädaabitööd. Tööpuuduse struktuur Eesti tööpuudus on piirkonniti väga erinev. Kõige raskemasse olukorda sattusid pärast majandusreforme Ida-Virumaa, kuhu oli koondunud suurtööstus, ja maapiirkonnad, kus ühismajandid tegevuse lõpetasid. Esialgu suutis plahvatuse ära hoida teeninduse ja talupidamise kasv, kuid õige pea sai selgeks, et kõigi jaoks ei ole teeninduses kohta ning et talu rentaablilt pidamine on keeruline kunst. Kuna Ida-Virumaal arenes teenindussektor aeglaselt ning tööstusesse tuli uusi investeeringuid tunduvalt vähem, kui oodati või vajalik oleks olnud, ei ole piirkond toibunud tänaseni. Omaette probleemiks on selles piirkonnas ka inimkapital ja tööjõu kvaliteet. Suur osa tänastest töötutest on küllalt kitsa erialaga ning orienteeritud ainult sellele ja ei oma tõelist valmisolekut orientatsiooni muuta.
Joonis 7.4. Väliskulu kui turuhäire. Välistulu näide: majade soojustamine annab ühiskonnale tulu kütuse kokkuhoiu näol. Kehtestades kõrgendatud normid piirete sooja- pidavusele tõstetakse nõudlust soojaisolatsiooni materjalidele - nõudluskõver nihkub paremale ja alatootmine oleks likvideeritud. Välistulu põhjustab alatootmise. Tootjal puudub huvi seda tootmist laiendada. 7.5. Ühiskondlikud kaubad Erakaupa toodetakse ainult siis kui see on rentaabel. Kui kaupa ei saa rentaablilt toota aga ta on ühiskondlikult vajalik - peab sekkuma riik. Ühiskondlik kaubal on omadused: · mittevälistatavus - kui seda saab üks saavad sellest tulu ka teised. Näit. tänavavalgustus. · mitterivaalsus - kauba kasulikkus ei vähene sõltuvalt sellest kuipalju inimesi seda kasutab. Erakaubal on omadused: · välistavus: kui keegi saab kauba siis kellelgi teisel pole võimalik seda saada.
annaabi.ee 
