Renessanss 16.11.06 Ranesaanssi sünnimaaks on Itaalia 14. saj kuna seal on antiikarhitektuur nii lähedal sest renssanssarhitektuur võtab eeskuju aniigist. renessanssi võib jagada kolme perioodi 1) eelrenessanss 14 saj 2) vararenessanss 15 saj 3) kõrg renessanss 16 saj Renessanss lõppeb Manerismiga peale 1530 aastaid. Algul kunsti pealinnaks Firense hiljem keskuseks Rooma ja edasi Veneetsia. 16 sajndiks on jõudnud kogu euroopasse. Arhitektuuris suureneb ilmalike ehitiste osatähtsus. Kasutatakse palju antiigist võetud tetaile: ehitiste müüride kivid täpselt tahutud, seinu võis plaatidega katta, fassadil
Charles’i arhitektiks oli Raymond du Temple, kes lisas Louvre’i põhja- ja läänetiiba 4 korrust tubasid. (Snyder 1985: 43). Märkimisväärsed on mitmed portreed valitsejast nt Jean de La Grange ja André Beauneveu poolt, mis meenutavad Peter Parleri büste Prahas ja on kui märk uue, realistlikuma stiili tulekust sajandi lõpul. (Snyder 1985: 44) Itaalia mõjud kombineeriti rahvusliku vaimuga ja loodi terviklik ja omapärane renssanssarhitektuur, kus valitses kõrgeväärtuslik monumentaalstiil, kus väljendati uusi ideid. Suursaavutused olid lossiehituse alal, sest kirikuarhitektuur jääb tahaplaanile. 7 Renessanssarhitektuur oli Prantsusmaal läbi aristokraatne kunst, mille kandjaks olid kuningad ja kõrgaadli liikmed. Renessansskunsti aitasid levitada Prantsusmaale erinevate kuningate sõjakäigud Itaaliasse XV saj lõpul ja XVI saj alguses
annaabi.ee 
