"Surm" - Kirjand
Surm. See on kõigest sõna. Ometigi kõik kardavad seda. Kas poleks lihtsalt kergem unustada
ja elada, kuni see hetk on käes. Me ju kõik sureme. Keegi varem, keegi hiljem. Surm
puudutab meid kõiki, kuid mõned lihtsalt lepivad sellega, mõned aga mitte. Nagu näiteks
mina.
Daniel oli minu jaoks kõik. Mu pere, mu parim sõber, mu kaitsja. Kellegil polnud
Örensbergis nii head venda. Daniel oli alati mulle eeskujuks. Ka siis, kui vanemad otsustasid
põgeneda Austraaliasse ja jätsid meid saatuse hoolde. Daniel läks kohe peale seda tööle, et
minu õpingud kinni maksta. Korteri ja elektri eest me maksma ei pidanud. Vanemad olid väga
suure ettemaksu teinud. Daniel oli alati rääkinud, et kui ma lõpetan 9. klassi, müüme korteri
maha ja lähme mööda maailma reisima. See oli olnud mu unistus, mille täitumiseni oli jäänud
annaabi.ee 
