EESTI RAHVAMUUSIKA
Eesti vanim kandletüüp on mitme
tuhande aasta vanune 6-7 keelega väikekannel. 18.-19. sajandil hakati valmistama 10-11
keelega laudadest uuemaid külakandleid. Kannelt tuntakse kui ühte muusikasümbolit:
seda pilli mängis Soome ,,Kalevala" laulik-tark Väinämöinen ning tema eeskujul sündis
19. sajandil ka eestlaste laulujumal Vanemuine. Eesti rannikualadele ilmus 13. -14.
sajandil rootslaste kaudu põhjamaade pill poognaga mängitav hiiu kannel.
Talharpa.
Hans Renqvist
kodus,
Vormsi. Foto:
O. Andersson
1903, Svenska
Literatursällskapet I Finland
Viiul hakkas Eestis linnade kaudu levima 17.-18. sajandil. Viiuliga sai moodsamaid
rahvatantse paremini saata kui torupilliga. Viiulit mängitakse poognaga. Vibukujulised
ühe keelega pillid on arhailine põispill ja uuema aja jauram (ka umba) resonaatoriks
vastavalt põis või kilukarp. Jauramit kasutati vastu põrandat lüües ka lihtsalt rütmipillina.
2.2. Põispillid
annaabi.ee 
