Eesti Energiastrateegia ja poliitika
Nimelt võrgutasud moodustavad ligi 36% elektriarvest ning sellest omakorda 37%
moodustavad elektrivõrgu investeeringud. Avatud elektriturule üleminekuga kaasneva
elektrihinna tõusuga seoses on olnud küllaltki tugev surve ka võrgutasusid vähendada,
kuid selge poliitilise otsusena pigem rohkem põhivõrku uuendada, kui elektrihinda
madalamana hoida on otsustatud sellest loobuda. (Ibid.)
Kyoto kasvuhoonegaaside kvoodi müümisest saadud raha eest on loodud ka
mitmeid hoonete renoveerimisprogramme, mille eesmärgiks on olnud ehitisi
energiasäästlikumaks muuta. Tegemist on järjekordse majanduspoliitilise otsusega, et
läbi efektiivsuse säilitada küll senine heaolu, kuid täita ka Euroopa keskkonnakahjude
vähendamise põhimõtteid. Renoveerimistoetusi väljastab KredEx nii era-, kui ka
kortermajadele. Lisaks pakub ka EAS ettevõtetele erinevaid sarnaseid lahendusi
tootmise efektiivsemaks muutmiseks. (Ibid)