Tori hobune
ning lühike, kuid võib olla ka keskmise kõrguse ja pikkusega. Abaluu asend on pigem
püstjas kuni püstine. Abaluu piirkond on hästi lihastunud. Selg on lühike, tugev, hästi
lihastunud, kusjuures arenenud laudja lihastikuga hobustel tekib nõgusa selja mulje, mis on
aga näilik. Lanne(nimme) on lühike, lai, hästi lihastunud ning tugevasti seotud laudjaga.
Tühimik on lühike. Laudjas on pikk ja suhteliselt lai. Väga hästi lihastunud hobustel on
rennlaudjas, kusjuures renn ulatub ka seljale. Laudja kallak on libajas. Reis ja säär on kaetud
reljeefsete võimsate lihastega. Õla- ja küünarvarre-ala paistab silma oma reljeefsete
lihasgruppide poolest, mis on üheks vana-tori hobuse eriomadusteks. Liigesed on laiad,
tugevad ja reljeefselt piiritletud. Jäsemed on kuivad, tugeva luustikuga, selgesti nähtavate
kõõlustega. Kabjad on kompaksed, keskmise suurusega, tugeva sarvega. Samm on tori
hobusel pikk ja hoogne
annaabi.ee 
