14, a) või metallist (joonis 3.14, b) kilp-varjade, paisuprussidest e sandooridest moodustatud sandoorvarjade (joonis 3.14, c) ning vooluhulka käsitsi reguleerida võimaldavate (vardaid välja võttes) varrasvarjadega (joonis 3.14, d) kaetakse suhteliselt väikesi avasid. Suurte paisude tasand- (joonis 3.15, a), segment- (joonis 3.15, b), klapp- (joonis 3.15, c) ja katusvarjasid (joonis 3.15, d) tõstetakse sildkraanaga. Kanalid, kraavid, rennid ·Kanaliks (kraaviks, renniks) nimetatakse tehisveejuhet, mis juhib vee tarbijani või sealt ära. Voolusängi ristlõike kuju võib olla mitmesugune (joonis 4.1): rennidel (flume), mis tehakse betoonist, puidust või muust materjalist, ristkülik, kolmnurk, poolring või parabool, pinnasesse kaevatavatel kanalitel (canal) ja kraavidel (ditch) peamiselt trapets või (halvasti püsivates pinnastes) parabool, tuleb ette ka liitprofiile. Ka kanalisatsiooni-torud (sewer) ja
Painutage lahas pooleks. Sobiva jäikuse saavutamiseks vajutage servad pöialdega rennikujuliseks. Kontrollige lahase pikkust tervel jäsemel ja painutage otseks. Seejärel saab lahase vigastatud jäsemele panna ning sidemega fikseerida. Käeluumurru korral tuleb käsi täiendavalt kolmnurkse rätikuga kaela riputada. Papplahas Ruumi kokkuhoiu mõttes sirgete plaatidena hoitav lahas lükatakse vigastatud jäseme alla ja painutatakse renniks. Käelahase saab küünarliigese jaoks täisnurkseks vormida. Erinevalt SamSplint lahasest ei saa papprenni pikkust ja kuju muuta ning seetõttu tuleb vajaduse korral kasutada polstrit. Valmis renn fikseeritakse juurdekuuluvate kinnitustega. Igasuguse lahase panemise järel tuleb jäseme verevarustust kindlasti regulaarselt kontrollida. Venituslahas Jäsemete luumurdude korral (→ ptk „Jäsemevigastused“) tuleb peale haavade eest hoolitsemise
annaabi.ee 
