Vihmauss
Vihmaussid
töötavad aasta jooksul läbi kümneid või sadu tonne mulda hektari kohta. Tänu sellele
on muld sõmeraline, imab hästi vett ja on rikas pisiolestest.
SIGIMINE
Vihmaussid on mõlemasoolised. Igal isendil on sees kaks paari raigu ja üks paar
munasarju. Paaritumiseks kleebivad kaks vihmaussi oma eesotsad mõneks ajaks
limaga kokku, kõhud vastamisi ja vahetavad seemet. Vöö, näärmeline muhv nahal on
kleepimisel abiks. Erituv seemnevedelik leiab limases nahas tekkinud rennikesi pidi
tee partneri seemnehoidlatesse, pisikestesse kotikestesse eeskeha seinas. Seejärel
hakkavad kehaõõnes järk-järgult munad küpsema. Munemisel eritab vöö kõigepealt
limase muhvi, mis õhu käes hangub. Uss poeb muhvist tagurpidi välja, jättes sinna
kõigepealt ühe või mitu pisikest muna. Siis lisab tilgakese seemet seemnehoidlast.
Kui ussiema limamuhvi mulda jätab, tõmbuvad tolle otsad kokku, nii et moodustub