Muuseumiga. Stendid tutvustavad torni, mõisa ja ümberkaudsete külade ajalugu. Torn oli aastaid lagunenud ja seda kasutati isegi sigade laudana. Fotod jutustavad linnuse restaureerimisest, mõisahoonete järkjärgulisest valmimisest, elust mõisas ja külades. Pikemat käsitlust leiab mõisa viimaste omanike von Rennenkampffide perekonnalugu. Vitriinidesse on välja pandud täiendavat materjali. Teise korruse sisustamisel on püütud jäljendada ruumi keskaegset ilmet. Keskel on massiivne laud, mida ümbritsevad metsseanahkadega kaetud tugevad toolid. Seintel ja laes on metallist sepisvalgustid. Ruumi kaunistavad vitraazid, mis valmisid a-tel 1998-2002. Torni ülemise korruse seintel on pildid, mis kujutavad inimesi keskaegsetes riietes (autor Eve Veermäe).
maani maha. Nendes sõdades jäi ka Rakvere linnus lõplikult varemetesse. Peale orduriigi kadumist läänistati Rakvere linnuse ala 1618 von Brederode suguvõsale, pannes sellega aluse Rakvere mõisale (Schloß Wesenberg). Alguses kasutas mõisnik arvatavasti linnuse tervemaid hooneid, kuid üsna pea rajas ta uue mõisasüdame frantsisklaste kloostri varemetele. Alates 1669. aastast kuulus mõis von Tiesenhausenite perekonnale. 19. sajandi lõpul siirdus mõis Edler von Rennenkampffide perekonna valdusse. Mõisa viimane omanik enne 1919. aasta võõrandamist oli Karl Andreas Edler von Rennenkampff. Praeguseni säilinud mõisa hoonestus pärineb 18.-19. sajandist. 18. sajandi keskpaigast pärineb mõisa ait, mille hoovile avaneval kolmnurkfrontoonil on meisterlik rokokoo-kaunistus. Mõisa klassitsismi sugemetega historitsistlik peahoone on ehitatud 1850. aasta paiku. Algselt ühekorruseline hoone on 1920tel aastatel ehitatud kahekorruseliseks, mil ta ehitati ümber rahvamajaks
annaabi.ee 
