Maailmakirjanduse lühiülevaade
loo". Viimast peetakse jaapani kirjanduse tähtteoseks; see on väga pikk, ühe kindla loo asemel
on väga palju hargnevaid lookesi. Sei Shnagoni lood on lühemad, võivad isegi olla lihtsalt
loetelud (,,ilusad asjad", ,,tüütud asjad"). ,,Padjaraamat" pole läbivalt ühtses stiilis, on ka
pikemaid lugusid sellest, mis õukonnas aset leidis.
Mehed kirjutasid paralleelselt järjest enam budistlikel teemadel. Erakukirjanduse tuntumad
autorid on Kamo no Chmei (erakunimi Renin) ning Saigy. 12. sajandil arvasid
jaapanlased, et kätte on jõudnud lõpuajad (mapp), st Buddha õpetus enam ei levinud algas
kurjuse ja allakäigu ajastu. Kamo no Chmei kirjeldas selliseid asju väga palju näljahädasid,
ikaldusi, maailmavärinat. Need olid tema meelest märgid sellest, et maailma lõpp pole kaugel.
Lahendusena nägi ta erakuks hakkamist. Saigy kirjutas ,,Mägikodu" ning kirjeldas samu
teemasid, mida Renin