Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia
Teise järgu väänilised torukesed (distaalsed):
kogumistoru.
Nefron on neeru funktsionaalne piirkond, kus toimub uriini teke. 1,2 miljonit
nefronit kummaski neerus.
Sisesekretoossed funtksioonid:
a) Produtseerivad erütropoetiine – hormoonid, mis reguleerivad erütrotsüütide
teket. (EPO)
b) Kaltsiitriooli süntees: soodustab kaltsiumi omastamist peensoolest verre,
viimane aste – kaltsitriool – tekib just neerudes.
c) Reniin – reniini mõjul käivitub RAAS-süsteem (reniinangliodensiinaldosteroon
süsteem?)
Uriini teket jagatakse kaheks:
a) esmasuriini teke
b) lõpliku uriini teke
Need kaks protsessi kulgevad paralleelselt (samaaegselt, pideval,
ööpäevaringlselt). Mehhanismi selgitamiseks on otstarbekas jagada protsess
kaheks osaks. See ei tähenda, et ühe t
Esmasuriin tekib glomerulis filtratsiooni teel. Veri filtreerub veresoonte
päsmakesest kihnu õõnde. Ööpäevas läbib veri päsmakesi korduvalt. (Verd 5
annaabi.ee 
