3.sümfooniast (1971) alates loobus ta atonaalsest helikeelest ning pöördus diatooniliste laadide ning kolmkõlalise harmoonia poole. Seda suunda süvendas helilooja seejärel kammermuusikas, kujundades kolmkõlast lähtuva minimalistliku kompositsioonimeetodi - nn tinttinnbuli ehk kellukeste stiili. Pöördumine vanamuusikaansambli poole polnud muidugi juhuslik, sest oma helikeele lihtsuselt ja vaimsuselt haakuvad teosed tõepoolest renessansslike ning veelgi varasemate, keskajast pärinevate arusaamadega helikunstist. Eesti muusikas oli see pöördeliseks momendiks selles mõttes, et avangardismijärgse, küllalt keerulise ja dissonantsidest küllastunud helikeelekõrvale tekkis uus, heakõlaline ning muusikaliste väljendusvahendite vaimsusega muusikaline mõtlemine. Pärdi loomingus on väga oluline osa religioossel maailmavaatel. Pärdi muusika hakkas 1980. aastatel ka rahvusvahelist kuulsust
Aristoteles ja neile kahele on kunstnik suunanud kõik perspektiivi jooned. See teos on ülistus filosoofiale mitte religioonile ja seega omamoodi dissidentlus. · Renessanssikunsti näited Eestis Tallinnas on puhas renessanss-stiil kujutatud vaid ühe hoonega - Mustpeade majaga Pikal tänaval. Tallinna Raekoda on küll Gootistiilis kui tal on Renessanss-stiilis torn. Niguliste kirikus on välja pandud Saksa kunstniku Bernt Nodke "Surmatants". Tallinnast on pärit ka renessansslike portreede meister Michel Sittow. · Barokk, rokokoo: absolutismi ja religiooni mõju kunstile. Ehituskunst (kirikud, lossid, pargid) Absolutismi ja religiooni mõju kunstile Ajalooliselt oli barokk-kunsti levikuaeg, 17. sajand, Euroopas vapustuste- ja sõdaderohke. Reformatsioon oli kontinendi jaotanud usulisel põhimõttel - katoliiklikuks ja protestantlikuks. Kumbki usuvool võitles teisega kõiki mõeldavaid vahendeid kasutades. Pealegi tekkis alatasa ka poliitilisi nägelusi
annaabi.ee 
