Retoorika ajalugu
kõnekunsti alusel. Samas on jutluse aluseks enne jutlust loetav Piibli tekst. Jutluse teoreetilised
alused sõnastas Augustinus (354-430). (Aava 2003: 26-27)
Retoorika tähendus hakkab keskajast alates kitsenema seoses sellega, et retoorika areng liigub
kirjalike tekstide valdkonda. Seda nähtust kiirendab trükikunsti leiutamine. Keskaegsed reetorid
kirjutasid ladina keeles. Erinevates rahvuskeeltes hakati kirjutama alles 16.-17. sajandil ning
seda soodustasid renessanssideed. (Aava 2003: 27)
1.4 Renessanss, reformatsioon ja Martin Luther
Kui retoorika muutus juba keskajal väga oluliseks, siis suurima tõuke selle arengule
annab renessanss, eelkõige reformatsioon. Ka renessansi ajal oli keeleõpe, sealhulgas ka
retoorika hariduse olulisim osa ja see kestis kuni 20. sajandi alguseni. Renessanssajastu
eeskujudeks olid Cicero, Quintilianus, aga ka Aristoteles. (Aava 2003: 29)
Trükikunsti leiutamisega Gutenbergi poolt 1445. aastal avanevad enneolematud võimalused
annaabi.ee 
