parkide ja väljakute rajamine. Avalikesse paikadesse telliti kunstiteoseid oma patriootlikuse väljendamiseks. Eeskujuks said kreeklased. Filippo Brunelleschi (1377-1446) võttis kasutusele tsentraalperspektiivi, mis näis tähistatavat mõistusliku korra võitu. Tema kavandatud on kuppel Firenze toomkiriku nelitisele. Brunelleschi oli veendunud, et hea arhitektuur peab kasutama õigeid proportsioone ja numbrites väljenduvaid mooduleid, mida ta antiikarhitektuurist tuletada püüdis. Renessanssaritektuuris võeti kasutusele antiigis kehtinud proportsioonireeglid, esmajoones kuldlõike reegel. Leon Battista Alberti (1404-1472) tegi Palazzosid. Palazzod olid 3 korrusega paleed, neil oli neli tiiba ja nende keskel asus siseõu (nt:Palazzo Rucellai). See on kõige vanem ja levinum lossitüüp vararenessanssi arhitektuuris. Elamud pidid ülestõusude ajal ülikutele ja rikkuritele kaitset pakkuma, seetõttu meenutasid need kindluseid. Katus oli neil nii madal, et seda tänavale peaaegu ei paistnudki
Rikkamad inimesed hakkasid nüüd suuremat rõhku panema elumajade mugavusele ja ilule. Endiste väiksete majade asemele kerkisid palazzo'd. Filippo Brunelleschi (1377-1446) võttis kasutusele tsentraalperspektiivi, mis näis tähistatavat mõistusliku korra võitu. Tema kavandatud on kuppel Firenze toomkiriku nelitisele. Brunelleschi oli veendunud, et hea arhitektuur peab kasutama õigeid proportsioone ja numbrites väljenduvaid mooduleid, mida ta antiikarhitektuurist tuletada püüdis. Renessanssaritektuuris võeti kasutusele antiigis kehtinud proportsioonireeglid, esmajoones kuldlõike reegel. Sant' Andrea kiriku looja Leon Battista Alberti (1404-1472) tegi Palazzosid. Ta sai tuntuks, kui põhjalik antiikehitiste uurija, tema töödest võtsid eeskuju hilisemad kõrgrenessansi arhitektid. Palazzod olid 3 korrusega paleed, neil oli neli tiiba ja nende keskel asus siseõu. See on kõige vanem ja levinum lossitüüp vararenessanssi arhitektuuris