Muusikaelu ja ooper 19. sajandil. 19. sajandi üldiseloomustus
Loomulikult ei muutunud suurem osa 19. sajandi inimestest järsku
ateistideks, kuid kiriku kui institutsiooni tähtsus vähenes oluliselt.
Kunstireligioon on veendumus, et kunst, kuigi loodud inimeste poolt, on ilmutus. Kunst ega
muusika seega ei vastandunud sugugi kristlusele, kunst võis kristluse vaimsust ka tihti toetada ja
väljendada. 19. sajandi algul haaras eriti kujutavat kunsti vaimustus keskajast ning soov ,,kunsti
kristianiseerida" -- peamiselt itaalia renessansimaalide eeskujul maalida kristliku ainestikuga pilte.
Seda, et kunst muutub omamoodi religiooniväljundiks, võib märgata ka kontserdisaalide ja
teatrihoonete arhitektuurist (loengus rääkisime), mis näitab, et tegemist on templi- või
6
kirikulaadsete ehitistega. Publiku suhtumine ja käitumine esindab loomulikult kogudust. Pühaks
tekstiks on helilooja looming, iseäranis mitteprogrammiline muusika e. absoluutne
muusika.
annaabi.ee 
