Kunsti ajalugu
Otto Heinrichi tiibhoone (1550-59) fassaadil
on kasutatud renessansile tüüpilist liigendust - sambad, pilastrid, rõhutatud horisontaaljoon
ning täiendatud seda rikkaliku plastilise dekooriga. Sama lossi nn. Friedrichi tiiva (1601-04,
arh. J. Schock) fassaadide rõhutatud jaotustes ja jõuliste frontoonides aimub juba
varabarokseid motiive.
Ühiskondlikest hoonetest pöörati tähelepanu raekodade, gildi- ja tsunftihoonete ehitamisele.
Gooti stiilis ehitatud raekodadele püüti anda renessansikku ilmet kaunistades neid pilastrite ja
voluutidega, või täiendati renessansliku juurdeehitusega. Kölni raekojale juurde ehitatud
70
eeskoda(16.saj. lõpp, arh. M. Vernucken) avaneb mitmekesise plastilise dekooriga
kaunistatud kahekordse kaaristuna raekojaesisele väljakule.
Tsunfti- ja gildihoonete fassaadi ülesehitus pärines küll gootikast (vahvärkkonstruktsioon,
annaabi.ee 
