„Punane ja must“ Stendhal
Kas mitte kõik auahned noormehed ei lähe seda teed? Kas selleks, et kuuluda
kõrgemasse seltskonda, ei tule mitte alati valetada, petta ja võrgutajana läbi lüüa?
Loo lõpul ütleb Julien endale: "Kaasaegsete mõju haarab mind enesega kaasa.
Kõneldes üksi iseendaga, ainult kahe sammu kaugusel surmast, olen ma ikka veel
silmakirjalik...Oo 19. sajand!" 1830. aastal ilmunud romaani alapealkirjaks ongi "XIX
sajandi kroonika".
Stendhal tundis end renessansiinimesena, kes on sattunud valesse sajandisse. Kuna
tegelikus elus nappis suurust ja ülevust, pöördus ta ooperi poole, kus võimsad
tunded ja õilsad teod olid veel võimalikud, ja nii saigi Milano La Scala paigaks, kuhu
ta oma mõtete ja unistustega põgenes. Ja loomulikult kuulus tema armuelu
peategelaste hulka lauljanna. Stendhali andumus erootikamaailmale aitas tal luua
imelisi naistegelaskujusid. Julien Soreli suurele armastusele proua de Rênali vastu