Jostein Gaarder "Sofie maailm"
(J. Gaarder, 1996, "Sofie maailm", Tallinn, Koolibri, lk 155-163)
14
Renessanss
Renessanssi ajastul toonitati üha enam, et Jumalale ei saa läheneda mõistusega, sest Jumal pole
niikuinii mõtlemise abil haaratav. Inimese jaoks polnud kõige olulisem kristlikust müsteeriumist aru
saada, vaid Jumala tahtmisele alluda. Selle ajastuga kaasnes uus inimesekäsitlus.
Renessansihumanistid said inimesse ja inimese väärtusesse täiesti uue usu, mis vastandus teravalt
keskaja ühekülgsele inimese patuse loomuse rõhutamisele. Inimest peeti millekski lõputult suureks
ja väärtuslikuks. Seega lähtepunktiks sai inimene.
Ideaaliks sai renessansinimene, kelle all mõeldakse inimest, kes lööb kaasa kõikidel elualadel,
kunsti ja teaduse põllul. Huvituti ka inimkeha anatoomia vastu.
Öeldi, et igasugune looduse uurimine peab toetuma vaatlusele, kogemusele ja katsele. Seda
annaabi.ee 
