Marju Lepajõe Rahvuslikkust tuleb jaatada ja selle üle uhke olla
Kahtlemata teeb see ka mind ärevaks, absoluutselt. Ühest asjast ei saa ma aru: miks ei ehita islamimaad oma
kodus üles selliseid riike, kuhu kõik tahaksid elama minna? Ei kuule üldse, et riik on nähtus, mida tuleb üles
ehitada. Euroopa ja kristlus on selles mõttes võitnud, et kõik tahavad siia tulla, pika pingutuse viljadest osa
saada. Võidab see, kuhu tahetakse minna. Aga miks peaks Euroopa selle pärast kannatama, et ta tegi kunagi
läbi renessansihumanismi, mis ongi õdususe eeldus? Teised võiksid ka proovida midagi teha, et
liikumissuund oleks hoopis teistpidi. Kui kuskile minna, tuleb võtta omaks selle rahva kombed, õppida
keelt, ja kui seda ei tee, tuleb lihtsalt tagasi minna, ja seda usust sõltumata, nii et kellegi usuvabadust see ei
kahjusta.
Teine asi, mis on lisaks kristlusele Euroopas löögi alla seatud, on rahvuslikkus. Kui Ivo Linna laulis
annaabi.ee 
