Kirjandus- ja teatriteaduse alused
eessõnades. Romaan pole eepiline zanr ja kangelane pole tegelikult kangelane.
Romaani tegelased on pidevalt muutuvad. Romaan peab saama selleks, mis oli vana
kirjanduse eepos. Bahtin: eepose aeg on suletud aeg, see on absoluutne minevik,
rahva ajaloo algallikate ja esiisade maailm, maailm, mis asub alati lauliku ja kuulaja
tasandist kõrgemal (väärtuselis-ajaline ülivõrre). Romaani sündmused toimuvad
lugeja-autori maailmaga samal tasandil. Demokraatlik, avatud zanr. Eepos kaob
renessansiajaloo pärimuses. Eepose allikaks on rahvapärimus. See on teine põhjus,
miks eepose maailm on täiuslik. Eepose maailm on lugejast distantseeritud, kauge ja
kättesaamatu. Romaani teksti seostab Bahtin karnevali- s.o naerukultuuriga. Naer
tühistab eepilise distantsi. Romaani objekt on lugejale/autorile lähedane. Teemaks on
kaasaja tegelikkus: voolav, mööduv, alguse ja lõputa. Eepose süzee on alati ette teada.
Kuulajad on müüdiga alati tuttavad