Jaan Tõnisson
Tõnissoni tulek tõi ,,Postimehesse" uut värsket indu ning
võitlusvaimu, mida venestuse surve all ägaval rahval hädasti vaja oli. 1894. aastal juhtis ta V
üldlaulupeo ettevalmistustöid. Peol peetud rahvuslike kihutuskõnedega sai ta tuttavaks ka
maarahvale.
Jaan Tõnisson propageeris tugeval kõlbelisel alusel seisvat rahvuslust, mis ei sea oma
eesmärgiks teiste rahvaste allutamist, vaid vaimult suuremaks saamist. Paljuski tema
organiseerimisel pandi alus nn. Tartu renessaansile, mis murdis hambad tollasel
venestuspoliitikal. 1896.aastal panid Reimani algatusel vanemad rahvuslased rahad kokku ja
ajalehet "Postimees" läks noore põlvkonna (Tõnisson, Kallas, Koppel) kätte, muutes selle
aastakümneteks rahvusliku liikumise tribüüniks.
1901. aastal astus ,,Postimehe" aatelise suuna kõrvale K.Pätsi ,,Teataja" majandust ning
reaalpoliitikat esindav mõttelaad.
Kriis tsaari-Venemaal viis 1905.aastal revolutsioonini, mille tulemusel tsaar oli sunnitud
annaabi.ee 
