Romaani ja gooti kunst
võimalik luugeda kui jutustust. Itaalias aga ei olnud gooti süsteem täielikult kodunenud ja kirikuid ei
ehitatud ülisuurte akendega, nii sai seal jätkata seinte maalimist. Kasutati Freskotehnikat, kus värv
kanti värskelt krohvitud niiskele seinale. Figuurid maalingutel olid sageli väga saledad ja haprad ja
mõjusid otsekui hõljuvatena. Suurim maalikunstnik oli Giotto di Bondone (1266-1337), kelle
loomingu võtsid hiljem endale eeskujuks 15 saj Itaalia renesansskunstnikud. Giotto maalidel on
inimestele antud varjude abil ümarust, tausta maalides püüdles ta juba ruumilisuse poole ja ehitiste
kujutamisel kasutas perspektiivireegleid.
Miniatuurmaali tõi gootika uusi tuuli, raamatute illustreerimine sai nüüd munkade asemel ilmalike
meistrite ülesandeks. Prantsusmaal, Berry hertsogi õukonnas tegutsenud kolme vendade
Limbourgide kunstipärandiks on hertsogi tellimusel valminud tundideraamat, mille piltidel on
esmakordselt õigesti kasutatud perspektiivi