süstemaatiliselt lineaarse väljavaatega. Ilmselt kavandas Masaccio selle töö oma abimehe Brunelleschiga isiklikult. Masaccio suri 1428. aasta lõpus, täpset kuupäeva ei ole teada. Legendi järgi Masaccio mürgitati kadeda maalijast rivaali poolt. Ainult neli Masaccio freskot eksisteerivad tänapäeval kindlate andmete järgi, kuigi on alles ka teisi töid, milles ta osaliselt kaasa tegi. Usutakse, et teised tööd on hävitatud. Masaccio avaldas suurel määral mõju hilisematele renesansskunsti suurmeistritele. Vasari, kellelt on pärit ka enamus fakte Masaccio kohta, tekstile tuginedes vaatlesid maalikunstnikud Masaccio freskosi, et õppida hästi maalima. Ta kujundas ümber Itaalia maalikunsti suuna, ükates ta eemale gooti stiilist ning esimest korda kujutades maailma läbi kunsti rohkem sügava, loomuliku ning inimliku osana. Kasutatud kirjandus: http://en.wikipedia.org/wiki/Masaccio http://www.wga.hu/frames-e.html?/bio/m/masaccio/biograph.html http://et.wikipedia
aastal Roomas. Õppis Firenzes 1488-89 D.Ghirlandaio juures maalikunsti ja 1489-90 Berto di Giovanni juhendusel skulptuur. Tutvus Medicite juures nn. Platoni akadeemias humanismiideega. Töötas vaheldumisi Firenzes ja Roomas, 1494-95 Bolognas ja aastast 1534 lõplikult Roomas. Micelangelo kujunemist mõjutasid antiikskulptuur ning Donatello, Giotto di Bontone, Masaccio ja J.della Quercia teosed. Looming: Tema mitmekülgne looming moodustab itaalia renesansskunsti tipu. Varased teosed kajastavad heroilist usku inimvõimete kõikevõitvusse, hilisemais võib tajuda ka renessansiaja aadete ummiku traagikat. Vorm on suurejooneline, hoogne ja rahutu ning väljendab ekspressiivselt suurt sisepinget ja jõudu. Maalide erakordne plastilisus ilmutab autori skulptuurieelistust. Micelangelo on kujutanud peamiselt inimfiguuri, alasti keha ja taotlenud anatoomilist täiuslikkust. Laemaalis (Sixtuse kabeli laemaal, mis koosneb 9 maailmaloomist,
annaabi.ee 
