Keskaegne õigusteadus ja ülikoolid
Kõrgharidust oli siis võimalik omandada filosoofide, kõnemeeste, juristide või poliitikute käe
all. Enamasti oli antiikajal võimalik kõrgharidust omandada neid isikuid vaadates ja kuulates.
Esimesed Ülikoolid tekkisid keskajal umbes 11 sajandil Euroopas. Tegelikult enne termini
studium generale loomist, mis tähendab ülikooli, olid koolid, mis pakkusid kõrgemat haridust
juba loodud. Seda ajalist perioodi on nimetatud ka eel-renesanssiks. Ülikool oli asutus, mis
pakkus kõrgemat haridust ja mille staatuse oli kinnitanud kõrgeim autoriteet nagu näiteks
paavst. Iga ülikooli lõpetanud õpilasele pidi ülikool andma diplomi, milles oli märgitud,
millise kraadi üliõpilane on omastanud. Ülikoolid tekkisid vajadustest mitme ühiskonna
arengu soodsa teguri kokku sattumisel. Kõigepealt tolle aegse kultuurielu elavnemine ja
teadmiste kasv. Teiseks elanikkonna mobiilsuse kasv Lääne-Euroopas, kuna paljud sõjamehed