MAASTIKUARHITEKTUUR
võimalik luua aiaruume ning tõusvaid ja langevaid astanguid.
Varasemad renesanssaiad olid pergolate ja hekkide abil jagatud eraldiseisvateks ja
korrapärasteks osadeks, mis moodustasid võrgustiku, mille aluseks oli perspektiiv.
Hiljem kasutati kallakutega kohtadel kaugvaateid luues erinevaid astanguid.
Veejoad pandi purskama ülespoole tasapinda või joastikuna ühendama laskuvaid tasandikke.
Kasutati uusi tõekspidamisi: sümmeetriast, harmooniast, tasakaalust, proportsioonidest
Renesanssaedade kõige olulisemad komponendid on: igihaljad taimed, kivi, vesi, pergolad,
lehtlad, kivist terrassid, trepid, skulptuurid, paviljonid
Säilinud ja kuulsamad Itaalia renesansspärlid on Villa Castello (1537), Villa d´Este (1559),
Villa Lante (1568).
Lillepeenardest koostati mustreid, mida kopeeriti erinevates aedades. Enamasti olid
lillepeenrad nelinurksed ja põhinesid geomeetrilisel alajaotusel.
Geomeetrilisi peenraid, mis tihti olid jaotatud ruutudeks, eraldasid üksteisest liiva-ja