Gentrifikatsioon
kolivad mahajäänud piirkondadesse. Protsessi käigus hakkab selle piirkonnas vähenema
väikese sissetulekuga inimeste hulk ning tasapisi hakkab suurenema jõukamate ja kõrgema
haridusega inimeste osakaal. See omakorda viib piirkonna laiahaardelisemale ehituslikumale
uuendamisel, millest kasvab välja ulatuslikum gentrifikatsioon.
Kultuurilise seletusviisi pooldajad on ühtlasi Smithi jt. majanduslikku vaateviisi
eelistavate uurijate kriitikud. Nad leiavad, et rendivaheteooria üksi ei suuda seletada millised
linnad ja piirkonnad kõige tõenäolisemalt uuendatakse. Nende arvates vallandavad keskklassi
gruppide sissevoolud võimsad tarbimisjõud, mida pakub gentrifitseeritud kesklinn: sikid
veinibaarid, kohvikud, restoranid, raamatupoed, rõivaste butiigid ja veel mitmesugused
kultuurirajatised. Sellised arengud rõhutavad ruumi rolli kultuuri ja identiteetide
moodustumises (Knox, Pinch 2010). Smith seevastu on ülimalt kriitiline gentrifikatsiooni