Eesti XX sajandi algul
Nii maarahva kui ka linnarahva seas on vaesus, mis ei
võimalda tegeleda tähtsamate eesmärkidega, sest alguses tuleb majanduslikest
probleemidest lahti saada. Sulesõda avaldus mõningates küsimustes, milleks oli
maareform, sest mõlemad olid veendunud, et mõisamaad tuleb tükeldada
taludeks ja et tulevik on taludepäralt, kuid küsimus on, et kuidas uued talud
peavad tekkima. Postimees arvas, et talud tuleb osta päriseks (Lõuna-Eesti oli
jõukam). Põhja-Eestis, kus oli palju vaeseid renditalusi, Teataja leidis, et päriseks
ostmine on liiga ränk koorem, inimesed ei suuda endale maad päriseks osta, talumaad
tuleb anda mitmeks aastaks rendiks. Talu rentija maksab renti riigile.
Linnavalimised: Baltisakslased kasutasid oma enamust, et hääletada eestlaste
pakkumiste ja ettevõtmiste vastu. Ajalehe veergudel kutsuti kõiki eestlasi valida
eestlaste poolt, korraldati rahvakoosolekuid, kus kutsuti rahvast valima. Kinnisvara
omanikud ülehindasid oma kinnisvara, et saada valimisõigust
annaabi.ee 
