"renditalunik" - 1 õppematerjal

Eesti XX sajandi algul

Mõisa moonakad olid sõltuvuses mõisnikest, kes võisid nad igahetk välja ajada. 2) Paremas olukorras olid talusulased, palk oli väike ja tööaeg oli reguleerimata aga sulased ja pererahvas elasid sarnast vaeset elu. 3) Rahulolematud olid ka talunikud, eriti renditalunikud, kes pidid maksma renti igal aastal mõisnikele, sest nende lepingut võis mõisnik igahetk tühistada kui ta ei saanud piisavalt kasumit ning kui renditalunik tegi palju tööd ja teenis palju kasumit siis mõisnik suurendas makse. 4) Linnades elasid kõige raskemates oludes vabriku töölised, majateenindajad ja kojamehed. Ainus asi, mis oli reguleeritud oli tööaeg 11 ja 40 tundi ning magamiseks oli 10 tundi. Puudus vanaduspension, puudus tervisekindlustus, puudus õnnetuskindlustus. Vabriku omanik, võis nõuda mitmesuguseid täiendavaid makse (trahvid) ja lisanõudmisi, mille eest palka ei makstud