Isesisev töö nr. 2 Küsimused 4. peatüki kohta (Virma, F. 2004. Maasuhted, maakasutus ja maakorraldus Eestis. Lk 114 193) 1. Millised olid maasuhted ja maakasutus Eestis 1918. aastal? Osa maafondist kuulus mõisnikele. Osa mõisade mast oli antud rendile talupoegadele, renditaludena. Alla poole maafondist oli eraomandis, ehk puhtalt talupoegade oma. Metsamaa ja kõlbmatumaa oli peaaegu täies ulatuses mõisnike omandis. 2. Millised oli enamlaste agraarpoliitika peamised tunnusjooned (1917-1918)? Dekreet: maa natsionaliseeritakse ning antakse kasutusele neile, kes selle maa peal elavad ja tegutsevad reaalselt. Lisaks konfiskeeriti mõik mõisad ning mõisnike hüved kadusid. Rohkem võimu anti talupoegadele
Valitsevaks oli eramõisad, mis moodustasid valdava osa mõisate arvust ning haarasid ka lõviosa mõisate maast. Järgnesid riigi- (kroonu) mõisad, mis moodustasid ligi 10% suurmaavaldusest, teiste mõisate osatähtsus oli väiksem. Seejuures olid paljud mõisnikud mitme mõisa omanikud, koondades enda kätte väga suured maavaldused. Ka mõisad ise olid väga suured. Osa mõisate maast oli antud rendilepingu alusel talupoegadele kasutamiseks renditaludena. Eraomandina kasutasid talupojad 42% kogu maafondist, keskmise pindalaga 34,1 ha. Talumaade osatähtsus oli Põhja-Eestis väiksem kui Lõuna-Eestis. Ostutalude keksmine suurus kõikus maakonniti 24,9 ha-st kuni 55,8 ha-ni. Vaatamata ostutalu suhteliselt suurele keskmisele pindala polnud kõikide taluomanike olukord siiski kiira, sest ligi veerand taludest olid alla 10 ha. Talupoegade maakasutus koosnes rendi- ja ostutaludest, mis moodustasid 55,3% kogu territooriumist
annaabi.ee 
