Vabadus ja sõltuvus antiikajast 19. sajandini
Villanus otsetõlkes külaelanik. Inglismaal 13.
sajandil klassikaline pärisorjuse aeg. 13. sajandil väiketalupidamine, rahvas
vaene, demograafiline kõrgaeg, talukohtadele nõudlus suur, see ajas rendi ja
ostuhinnad kõrgeks ja seda rohkem vaesutust tuli. Õiguslikult talurahvas halvas
olukorras. Mõisnikel suured võimalused pärisorjade piiramiseks. Ka
vabatalupojad, rentnikud ning rendihinnad pärisorjadele olid kõrgemad kui
vabatalupoegadele. Vabatalupoegadel rendikohti sai üles öelda aga villaanidel
(pärisorjadel) oli nende koht tagatud. Külas polnud päriorjad vaeseimad vaid
need, kellel polnud maad. Taodeldi lausa villaanikohta, et saada maavaldust.
Baltimaadel kirjanduses pärisorjuse kohta öeldud, et vabatalupojad on ka võtnud
pärisorja kohti üles. Registrid maavalduste kohta lubavad maavaldajate kohta
öelda, et pärisorje 2/3 ehk u 60% ja vabu talupoegi 1/3. Piirkondade vahel
valdamiste protsent varieerub. Vabade elanike hulk üsna suur
annaabi.ee 
