Keskaegsed võitlustehnikad
otse vastase poole, mitte külg ees nagu ühe-, või poolteisekäemõõka kasutades, sest muidu ei saa
mõlemad hoidvad käed vabalt liikuda. Võitluse ajal otsivad mõlemad pooled parema positsiooni
võrreldes vastasega. Tavaliselt, pürgides selle poole tiirutavad nad üksteise ümber oodates, millal
üks pooltest teeb vea liikumisel. Sellist liikumist nimetatakse Võluringiks.
Iga võitlustehnika, olgu see keskaegne või renassaansi ja postrenesaansi elegantne rapiiri,-ja saablivõitlus,
tugineb nendele põhipunktidele.
Sammudest
Nii rünnates, kui ka taganetes on ülioluline mõõkleja jaoks säilitada tasakaalu, sest kukkumine võrdub
enamasti kaotusega. Et ohtu vähendada mõeldi välja kindlad sammud. Pean mainima, et tänapäeval kõigi
poolt tuntud väljastet, koos torkega, keskajal ei eksisteerinud. Iga positsiooni muutus toimus sammude
väel. On olemas kaks põhilist sammude liiki: tavaline ,,Jalutav" samm ja nn
annaabi.ee 
