Härra Renal ei taha, et Julien läheks tööle tema konkurendi juurde, seega nõustub sellega. Julien teab täpselt mis toimub ja tegelikult see tema eesmärk oligi-saada juurde rohkem raha. Lõpuks tekkisid Julienil proua Renali vastu tunded ning hakkas teda armastama, mis oli talle endalegi ootamatu. Julien ja proua Renal veetsid lõpuks koos ka öid, mis oli väga riskantne, sest nad oleksid võinud mitu korda vahele jääda. Härra Renalile saabuski lõpuks anonüümne kiri Julieni ja oma naise suhtest. Julien ja proua Renal mõtlesid välja plaani, kirjutades veel ühe kirja ning pääsesid puhtalt. Siiski läheb Julien Pariisi seminari õppima. Seminaris talle eriti ei meeldinud, sest tema tuba ja elukoht oli kõle ja külm. Teiste seminaristidega ei saanud ta ka hästi läbi, sest paljudele Julien ei meeldinud või teda kadestati. Kõige paremini saab ta läbi abbe Pirardiga, kes aitab teda palju. Julien aitab
Sellega seostub ka romaani moto "Tõtt, karmi tõtt". Hr. Rénal kehastab talle kõigi rikaste inimeste ülbust ja kõrkust ja Julien ei ole mitte ainuke, kellele see mõjub ta kohtleb alaväärsena ka oma naist. Julien tunneb tohutut vajadust raamatuid lugeda, kuid kardab et ilmalike raamatute lugemise rikuks ta maine ja ei oleks heaks tooniks, seega räägib ta härra Renaliga, kui vajalikud oleksid need raamatud tema lastele hariduse andmisel, aga kuna nende võtmine ei sobiks härra Renalile ega ka Julienile, laseb ta raamatud panna ühe majateenija nimele. Huvitav et ta ise samas teeskleb et ilmalikud raamatud on räpased ja põlgusväärsed. . Julien kujutab ette, et võrgutada proua Rénal on talle kui mehele kohustuslik, seega kardab paaniliselt läbikukkumist, kui naise käe oma pihku võtab. Tegelikult tundub, et Julien on armastuseks võimetu oma arvestava enesekesksuse pärast. "Rahu polnud talle omane". Pannes proua uskuma, et tahab teda tõesti, viib
annaabi.ee 
