Tunne, et ta ei kuulu perekonda, ajab mehe niikaugele, et ta nõustub minema koduõpetajaks linnapea majja. Julien, kelle suurepärane mälu on taganud talle jumalasõna tundmise peast, saab kiiresti väärtuslikuks. Jõudnud oma uude koju, hämmastavad Julieni võimalused, mida elu võib pakkuda ning mees hakkab kiiresti ellu viima oma unistust jõuda ,,haljale oksale". Kohtudes majaperenaise, kolmekümnendates aastates proua de Renaliga, saab Julieni selgeks, mida teha. Proua on algul Julieni suhtes äraootaval seisukohal. Ta kardab oma laste pärast, keda ta kogu hingest jumaldab. Kohtudes noormehega kaovad ta kartused, sest noormehe intelligentsus võlub ka teda. Julienile on vastumeelne maja, kus ta elab ning ka sealne õhkkond ning inimesed. Härra de Renali ta vihkab. Talle tundub mees pealiskaudne ning kalk, tavaline rikkur, kes oma varanduse on kokku ajanud vaeste arvelt
Tunne, et ta ei kuulu perekonda, ajab mehe niikaugele, et ta nõustub minema koduõpetajaks linnapea majja. Julien, kelle suurepärane mälu on taganud talle jumalasõna tundmise peast, saab kiiresti väärtuslikuks. Jõudnud oma uude koju, hämmastavad Julieni võimalused, mida elu võib pakkuda ning mees hakkab kiiresti ellu viima oma unistust jõuda ,,haljale oksale". Kohtudes majaperenaise, kolmekümnendates aastates proua de Renaliga, saab Julieni selgeks, mida teha. Proua on algul Julieni suhtes äraootaval seisukohal. Ta kardab oma laste pärast, keda ta kogu hingest jumaldab. Kohtudes noormehega kaovad ta kartused, sest noormehe intelligentsus võlub ka teda. Julienile on vastumeelne maja, kus ta elab ning ka sealne õhkkond ning inimesed. Härra de Renali ta vihkab. Talle tundub mees pealiskaudne ning kalk, tavaline rikkur, kes oma varanduse on kokku ajanud vaeste arvelt
Pühakuteks peab Stendhal üllaid inimesi, kelleks on patrioodid ning revolutsiooni ja Napoleoni pooldajad. 17.Miks lõpetab autor teose Julieni giljotineerimisega? Autor lõpetab teose Julieni hukkamisega, kuna see näitab peategelase kangelaslikkust ja kindlameelsust. Julienil oli võimalus armu paluda ja pääseda kergema karistusega, ent ta ei teinud seda. 18.Millise lahenduse pakud sina? Arvan, et Julien oleks võinud siiski oma tõelise armastusega, proua de Renaliga, suhte luua, kuigi toonases ühiskonnas oleks sellesse ilmselt taunivalt suhtutud, ent Julien oli kaval ja oleks suutnud sellest ilmselt välja vingerdada. Julieni viis hauda tema kangekaelsus. 19.Mille poolest on teos romantiline, mille poolest realistlik? Teos on romantiline, kuna seal on suur osa armastusel ja naisi on kujutatud nagu elu ideaale. Reaalselt on kujutatud aga kogu elu ja ühiskonnakorraldust üldiselt. 20.Mis on teose aegumatud väärtused?
Kuid olenemata kõigest sellest, sellest, et ta ei meeldi oma vendadele ning isale, et ta on hoopis teistsugune, kui tema perekond, keda ta põlgab, on Julien tugev isiksus. Ühel päeval otsustab linnapea Julienist oma lastele koduõpetaja teha. Julien saab parema elu. Julienil on kartus, sisemine hirm/vimm kõrgemast seisusest inimeste vastu. Linnapea majja jõudes kohtab ta aga imeilusa ja õrna proua de Renaliga. Julienile hakkab proua de Renal meeldima. Ta on võtnud endale pähe, et peab hoidma proua de Renali kätt nii, et too seda ära ei tõmba. Lisaks proua de Renali välimusele ja isiksusele sunnib Julieni sellistele tegudele ka tema enda eneseuhkus ja pidev saavutusvajadus, soov olla teistest parem. Ühel õhtul Julien saavutabki selle, hoiab proua de Renali kätt, isegi tema mehe juures olekul (pimedas). Julien oli saavutanud selle, mida ihkas.
tarkusega. Julienile meeldis veeta aega raamatukogus, kus ta sai palju lugeda, imestuseks käis seal ka preili de La Mole, kui Julieni juuresolekul ei tahtnud ta raamatuid võtta. Julienil ja preili de La Moleil tekkis suhte, preili andis nooremehele kirja, et too tema tuppa tuleks. Julien arvas alguses, et see on mingisugune lõks, kuid lõpuks läks ta siiski ja veetis öö seal. Julien ei tundub tüdruku vastu veel midagi, ta võrdles teda tihti proua de Renaliga. Preili aga hakkas Julieni tunnetega mängima ise tema järele hull olles, nad armusid üksteisesse. Tundus, et mida rohkem tüdruk teda eiras seda suuremaks läksid Julieni tunded. Julien peab minema välismaale. Naastes on noormees tüdruku vastu külm, Mathilde aga armastab teda seepärast veel rohkem. Natukese aja pärast tüdruk jääb rasedaks. Tüdruk ei julge isale rääkida sellest, et ta saab lapse puusepa pojaga. Isa on sellest mõttest häiritud, kuid lõpuks anna ta loa.
Tuli ilmsiks ja isa oleks peaaegu leppind nende abieluga kui proua Renalilt tuli kiri ülsetunnistusega Julieni alatust armastusest varem. Kui poiss sellest teada sai läks kiiresti tagasi kodukülla ja tulistas kirikuss proua Renalit kaks korda. Vangi. Mathilde ja proua Renal püüavad päästa teda surmaotsusest, aga züriis vihatud Valeno ja giljotineeritakse. Ise armastas lõpus ainult Renlit ja avastas, et kõige õnnelikum aeg elus oli renaliga salaja, kuid ta oli tol ajal mõelnud vaid auahneid plaane edasisele edule.
keda salaja jumaldada, ta armastab raamatuid. Tunne, et ta ei kuulu perekonda, ajab mehe niikaugele, et ta nõustub minema koduõpetajaks linnapea majja. Julien, kelle suurepärane mälu on taganud talle jumalasõna tundmise peast, saab kiiresti väärtuslikuks. Jõudnud oma uude koju, hämmastavad Julieni võimalused, mida elu võib pakkuda ning mees hakkab kiiresti ellu viima oma unistust jõuda ,,haljale oksale". Kohtudes majaperenaise, kolmekümnendates aastates proua de Renaliga, saab Julieni selgeks, mida teha. Proua on algul Julieni suhtes äraootaval seisukohal. Ta kardab oma laste pärast, keda ta kogu hingest jumaldab. Kohtudes noormehega kaovad ta kartused, sest noormehe intelligentsus võlub ka teda. Julienile on vastumeelne maja, kus ta elab ning ka sealne õhkkond ning inimesed. Härra de Renali ta vihkab. Talle tundub mees pealiskaudne ning kalk, tavaline rikkur, kes oma varanduse on kokku ajanud vaeste arvelt. Ka
Tema suureks iidoliks on Napoleon, kelle pilti ta varjab, sest Napoleon polnud ühiskonnas eriti populaarne. Tal õnnestub viibida päris uhketes seltskondades ja rikaste inimeste seas. Paljudele ta meeldib, ka Julien ise näib seltskonda nautivat, kuid mõtetes vihkab ta kõiki neid kõrgklassi ülbeid inimesi. Julien pääseb tööle ühte rikkasse perekonda, Renalide juurde, koduõpetajana. Ta hakkab flirtima maja perenaisega, proua Renaliga. See on Julieni jaoks suur väljakutse ta ära võrgutada. Julien üritab prouaga võimalikult palju aega koos veeta ning üritab õhtuti aias istudes proual käest kinni hoida, mis tal lõpuks ka õnnestub. Kord isega härra Renali juuresolekul, kes seda ei näinud. Julienil siiski esialgu tundeid proua Renali vastu pole. Ta räägib prouale, et plaanib töölt lahkuda, kuid proua ei taha teda minema lasta sest talle meeldib Julien
Ta on väga kaval poiss. Ta peab ennast teistest paremaks ja tal on häbi oma perepärast. Ta saab vendadelt tihti peale peksa ja isa arust on tegu lihtsalt nii sama leiva sööjaga. Linnapea kutsub ta enda lastele koduõpetajaks, sellega olid kõik rahul, isa sai raha ja sai parema elu peale. Härra linnapea maksab talle väga hästi kuna ta kardab , et tema rivaal maksab temast üle ja Julien läheb hoopis tema lapsi õpetama. Julien hakkas kohe algul laste ja proua Renaliga hästi läbi saama ja proua hakkab talle vaikselt meeldima kuigi ta ei olnud selles väga kindel. Ajapikku hakkab ta siiski prouat armastama. Julienile meeldis ka väga lugeda, aga ta ei julgenud imelikke raamatuid sinna majja tuua, kuna ta arvas ,et need võivad tema mainet kahjustada. Siis saadeti ta teise linna seminarile, kus ei sallita teda ültse. Seal õppivad vaid rumalad talupojad, kes soovivad saada preestrik, et oma elujärge parandada. Julieni saab isegi
annaabi.ee 
