1940. aastal 16. juunil esitas Nõukogude Liit Eestile ultimaatumi, nõudes valitsusevahetust ja täiendava Punaarmee väekontingendi Eestisse paigutamist. 17.18. juunil okupeerisid Nõukogude väed Eesti. Meie valitsus ja armee andis ühtegi lasku tegemata võimu üle nõukogudele. Olin ülemjuhataja, kuid missugune oli see armee, mida ma pidin juhtima?J. Laidoner Sõjaväevarustus 1930. aastate alguseks oli relvastus suuremas osas ühtlustatud ja moderniseeritud. Kodumaine remondibaas ning sõjatööstus tagasid varustuse rahuldava hoolduse. Samas arendati senist Eesti maa- ja mereväe varustus lähtuvalt I maailmasõja kogemusest ning sellest tendentsist olid paratamatult mõjutatud ka väljaõpe ja taktika. Vana aja möödasaamise märgiks oli Laidoneri teravad avaldused kaitseväe juhtimise, väljaõppe, finantseerimise ning varustamise kohta 1933. aastal. 1933. ja 1934. aasta said pöördeliseks Eesti relvastuspoliitikas, oli vaja ellu viia suured ja kallid
tekstiilitööstusele ja kalapüügile. *Põlevkivitööstusele anti täielikult kütte-energeetiline suund. Käiku läksid kaks uut elektrijaama, Balti ja Eesti elektrijaam. Üle poole toodetust läks ENSVst välja, peamiselt Leningradi ja Pihkva oblastisse ning Riiga. *50ndate lõpus hakati arendama aparaadiehitust ja laiendama tööstuslikku kalapüüki. ENSV sai endale suure ookeanipüügilaevastiku, rajati vastav remondibaas ja kaldateenistused. *Tööstuse kasv paisutas ka tööstus- ja tsiviilehitust. Rekonstrueeriti vanad suurettevõtted (nt. tsemenditehas ,,Punane Kunda") ja rajati uusi. Tallinnas ja Tartus loodi majaehituskombinaadid. *Tööstuse arendamine toimus ekstensiivselt e. täiendavate tootmisvõimsuste ja sissetoodava tööjõu kasutuselevõtmise teel. ENSV tööstuse ekstensiivse arengu tulemuseks oli tööliste kõrge osakaal rahvastikus.
annaabi.ee 
