Nüüdiskirjandus 2015
minevik räägib alati oleviku keeles..
posmodernistlikus romaanis pole oluline niivõrd tõde, kuivõrd et kes räägib..
iga teos tänapäeval on anakronistlik st sisaldab palju kujutatavasse perioodi
mittekuuluvaid elemente, hoiakuid, sündmuseid jne. (ühest ajastust pärit ese on
asetatud teise aega)
pindmine anakronism – mineviku inimesi kujutatakse nagu nad oleks tänapäevast
tulnud; esindavad tänapäeva probleemseid hoiakuid jm. remisionistlik võte
(ajalugu korrigeeriv, ümberkirjutav romaan) -kõik see tüüpiline modernistlikule
kirjandusele
ntx steampunk – retro võttes kirjutamine kunagi oli selline suund, kirjutati muidu
sünge ajalugu teistmoodi ümber
Jean Rhys „Suur Saragasso meri“..ümberkijutis Jane Eyeris naisest pööningul.. st
ajalugu vaadatakse feminismi kontekstis vms
*
Traditsioon on tihti häiritud uue aja mõtetega. Mõned katkestused (sõda,
annaabi.ee 
