• Sülje kaitseefekt ei piirdu ainult suuõõne piirkonnaga, mao kattev limaskesta osa on pärit sülje komponentidest Hambakaaries • Kaaries - mineraalide kadumine emailist ja dentiinist nõrkade hapetega kokkupuute tulemusena. • Tekkepõhjused: vähenenud süljevool ja samaaegne kaitsesüsteemide vähenemine • Sülje komponentide (kaltsium, fosfaat, hüdroksüül ning fluoriid) ioonide diffusioon suurendab remineralisatsiooni • Sülje valgud aeglustavad kaltsiumi ja fosfaadi liikumist emailist välja Karboanhüdraas (CA) • Osaleb pH homöostaasi tagamisel • Katalüüsib pöörduva süsinikdioksiidi hüdratatsiooni CO2 + H2O <=> HCO'3 + H + • Üksteist isoesüümi koos CA aktiivsusega • CA ǁ on tsütosoolne, kõrge aktiivsusega isoensüüm, leidub kõrva- ja submandibulaarsetes näärmetes. Arvatakse, et ta toodab bikarbonaati.
Ca sekreteeritakse süljenäärmete poolt. Pärast süsivesikute rikkast toitu pH langeb alla 4, vaba Ca läheb üle ioniseeritud vormi, mis osaleb kaariese tekes. CaP osaleb hambakõvakudede ja hammast ümbritseva sülje vahelise tasakaalu kujundamisel. NB! Mida madalam on pH, seda madalam on P-ioonide kontsentratsioon ja seetõttu väheneb ka hüdroksüapatiidi moodustumine. Fluoriidid leiduvad joogivees ja hambapastas. F difundeerub hambakattu, tekib CaF, mis soodustab hammaste remineralisatsiooni. Hüdroksüapatiidist moodustub stabiilseim kaltsium fluoroapatiit. Orgaanilised komponendid: valk, AH, mutsiinid, Glc, kolesterool, karbamiid. Funktsionaalselt on tähtsad alfa-amülaas, glükoproteiinid, antimikrobiaalsed valgud. Oligosahhariidosa otsas paikneb NANA. 1) Sülje lipiidid (10-100 mikrooni/l) - Glükolipiidid (difundeeruvad seerumist) - Neutraalsed lipiidid (neutraalsed glütseroglükolipiidid, vabad RH, kolesterüülestrid, kolesterool)