Enn vetemaa
ühiskonnakriitik. Kuivõrd ta käsitleb moraalseid kollisioone ühiskonna väärarengu sümptomeina, on
näidendite paatos hoiatav. Nii nagu Dürrenmatt ja lonesco, keda Vetemaa on pidanud oma mõjutajaiks,
segab ta
4
koomikat tõsidramaatiliste ja traagiliste toonidega. Tema näidendites ei puudu ka (meta)teatraalne kihistus,
mis muu hulgas avaldub remarkidesse kirjutatud detailses lavastusvisioonis värvigamma, valgus, heli ja
muusikarezii ning plastikal rajanevate kujundite kirjeldused.
Teatrikirjaniku maine võitis Vetemaa abieludraamaga ,,Õhtusöök viiele", mille lavastusest (1972, lavastaja
Grigori Kromanov) kujunes sündmus. Ühe abielu purunemise näitel avab see draama ühiskonda tabanud
väärtuskriisi ja kaksikmoraali destruktiivse mõju inimsuhteile. Näidendil on sarnasust Edward Albee
draamaga ,,Kes kardab Virginia Woolfi?"
annaabi.ee 
