Muinasaeg, kiviaeg, pronksiaeg ja vanem rauaaeg
tõsiseid vallutusi ära hoida.
Eestlased muinasaja lõpul
Muinasaja lõpusajandil oli eestlaste jaoks tõusuajaks,rahvaarv kasvas jõudsasti ja asutus
tihenes.Eesttlased olid maaviljelusest elatav rahvas.Kolmeviljasüsteemiks nimetati seda kui
ühele põllule külvatu talivili,teisele suvivili ja kolmas oli kesaks.Suur tähtsus oli
metsamesindusel sest mesi oli ainuke magusa aine mida tarvitati.Eestis oli silmapaistev
relvseppade toodandg.eestis tegeldi pealmiselt vahetuskaubaga,kus siis kaup vahetati kauba
vastu ümber.Eestlased elasid suitsutubades.13 saj alguses oli Eestis kokk umbes 45
kihelkonda ja need liitusid omaette maakondadeks,neid oli 8. Umbes 11.saj keskpaiku jäeti
mitmed linnused maha ja loodi ringvalla-linnused.Muinasaja lõpul valitses Läänemere
idakalda maades jõudude tasakaal.
Muinasusund
Usulistesse vaadetesse tõi muutusi kaasa tihe suhtlemine naaberhõimudega.Enim on uuritud
annaabi.ee 
