Keskaeg itaalias
vaipade ja linikutega. Vaipu riputati ka seintele, ei asetatud aga jalgade alla maha.
Olenevalt aastaajast kaeti külm põrand kas õlgede, heinte või värsku, hästi lõhnava
rohuga.
Väga tähtis mööbliese oli voodi. XIV sajandil tulid moodi hiiglaslikud, kuni 4
meetri laiused voodid, mis näitasid peremehe jõukust. Pealegi läks keskaegse kombe
kohaselt pererahvas koos külalistega voodisse magama. Niisugune koosmagamine
toonitas ühtekuuluvust ja relvavendlust. Voodisse heideti rõivastes, särk ja püksid võeti
ära juba asemel, keerati rulli ja pisteti padja alla. Kuna magati alasti, siis pandi mõnikord
külalise ja perenaise vahele paljastatud mõõk, et hoida ära halbu mõtteid. Taoline
hiidvoodi asus väiksel kõrgendikul, kuhu viis 1-2 astet. Ülalt varjas voodit kergetele
sammastele tuginev baldahhiin, mis kaitses agajaid laest langevate parasiitide eest.