Eestlaste sõjavarustus Muistses vabadusvõitluses
Eestlased väsisid sõjast, Ordu vägedele tuli
aga pidevalt täiendusi, mehed vahetusid rindel, jne. Eestlastel polnud ka suurt ühisväge, nad
võitlesid väiksemate malevatena, kes omavahel ei pruukinud üldse hästi läbi saada.. Kõik see viis
eestlased lõpuks Vabadusvõitluse kaotuseni ning nagu näha, ei omanud kehvem sõjavarustus siin
eriti suurt rolli.
Kokkuvõte
Muistse vabadusvõitluse ajal kasutasid eestlased mitmeid erinevaid relvi. Relvavalik sõltus meeste
jõukusest, seppade osavusest ja ka kokkupuutest erinevate rahvastega. Keskmine eesti sõjamees
kandis seljas vammust, selle peal nahkturvist, vööl taprit ja sõjanuga, käes pikka oda, käte ja jalgade
ümber sidemeid, jalas pastlaid, peas nahkmütsi ja suurt pärnapuust kilpi. Ülikud kandsid
rõngasturviseid ja mõõku.
Lihtrelvastuse valmistasid eesti sepad ise, keerukam varustus (mõõgad, rõngassärgid, jms.) osteti
annaabi.ee 
