Referaat Scoutspataljonist
arendamine, kuid ka füüsiline ettevalmistus ja keeleõpe.
AJALUGU
1918. aasta novembris tuli noorena Ameerikasse rännanud ja seal jõukaks saanud
eestlane Henry Reissar välja ainulaadse ideega luua oma kulul väeosa Eesti
Vabariigi kaitseks. 17. detsembril 1918. aastal allkirjastas sõjaministeerium
H.Reissarega lepingu väeosa loomiseks. Uue väeosa moodustamiseks kogunes 19.
detsembril Viljandisse grupp ohvitsere koos esialgse relvatusega. Järgmisel päeval
olid kuulutustulpadel üleskutsed astuda väeossa nimega "Scouts". Esimesel
jõulupühal sai skautide koduks Viljandi loss, kus Scouts-väeossa astunud
vabatahtlikud andsid esimeste seas truudusvande Eesti riigile. Scoutspataljon
tõestas oma kõrget võitlusvõimet eesti rahvale võidukalt lõppenud Vabadussõjas.
Esimene pealesõjaaegne Scoutspataljoni järeltulija oli 1993. aastast 1997. aastani Põhja
Üksik-Jalaväekompanii