Aadlite kokkuvõte
ja tutvuti teiste aadlikega. Oluline roll oli daamidel, kellele noored rüütlid said oma osavust
demonstreerida. Sageli olid seal ka muusikud ja poeedid. RÜÜTLITE KASVATUSE
peamine eesmärk oli poiss ette valmistada sõjaks, see kulges mitme etapis. Kuni seitsmenda
eluaastani oli ta kodus vanemate hoole all, seejärel saadeti ta kõrgemal seisva feodaali juurde,
kus temast sai paaz. Feodaal õpetas talle käitumist (daamidega vestlema, tantsima ja mingit
pilli mängima) ja kombeid. Hiljem relvatundmist, ratsutamist ja jahipidamist. 15.aastaselt
saadi tavaliselt kannupoisiks võis kanda isiklikku relva ja pidi harjutama mitme suguseid
võitlusvõtteid. Kannupoisid saatsid oma isandat sõjaretkedel (aitasid kaitserüü selga ja
kontrollis relvade korrasolekut). Lahingud hoidsid tahaplaanile. 18-21 aastane, kes oli
piisavalt treeninud ja isandale tõestanud head relva käitlemis oskust löödi rüütliks.