Koormus oli nii võrd suur, et Saksamaa ei suutnud seda enda õlgadel kanda. Tundes end solvatuna hakkas Saksamaa mõtlema sellele, et ta tahab oma võimu taastada ja oma kaotatud kolooniaid tagasi võita. Saksamaa tahtis kättemaksu. Saksamaa nägi, et neil oli võimalus saada oma hiilguse aega tagasi läbi nende suurjuhi Hitleri, kes oli väga võimukas. Oli näha, et Saksamaa niisama alla ei anna, sest ta tootis rööpseadmeid, ostis toitaineid välisriikidest ja tootis salamahti relvastusi. Suurriikidel oli ka omapoolne eesmärk-sõja käigus testida oma uut sõjatehnikat. Kui I Maailmasõjas oli loodud gaasirelvastus siis arendati ka välja gaasimaskid. Siis II Maailasõjas loodi juba võimsad tangid, allveelaevad ja sõjalennukid. Sõjatehnika täiendamine toimus just kahe maailmasõja vahel ja minu arust kui suurriikide arvates oli nende tehnika piisavalt arendatud siis nad tahtsid sõjakäigus oma tehnikat katsetada
II Maailmasõjaga väga mõjutas ühiskonda. Sõjas esinesid 62 riiki (80% tervest maailmast). Sõjalised tegevused olid 40 riikide territooriumitel, olid mobiliseeritud ca 110 miljonit inimesi. Üldised inimkaod – 50-55 mln inimest, nendest 27 mln olid frontidel hukatud. Sõjalised kulutused ja sõjaline kahjum kokku moodustusid 4 triljoni dollorit. Ainult USA, NSVL, Suurbritannia ja Saksamaa tööstusega oli tootud 652 000 lennukeid, 286 000 tanke, ja tohutu palju relvastusi. Sõjaga kaasnesid kolossaalsed hävitused, kümne tuhande linnade ja külade põrmustamine, lugematu katostroofide arv miljonitel inimestel. Sõja resultaatis nõrgenes Lääne-Euroopa roll ülemaailmses majanduspoliitikas. Juhtivateks riikideks said USA ja NSVL. Vaatamata sellele, et Suurbritannia ja Prantsusmaa olid võitnud, nad olid nõrgemad, kui varem. Sõda näitas, et nad ja teised Lääne-Euroopa riigid, ei suuda hoidma suuri koloniaalimpeeriume