Nimetu
Taani pöördus Haagi
rahvusvahelise kohtu poole, kes üheselt tõlgendas, et Gröönimaa alad kuuluvad Kieli rahulepingu
(1814) alusel Taanile (Norra lisakinnitus 1819).
Rahvasteliit ja Skandinaavia rahu- ja desarmeerimisunistused
Esialgu loodeti, et Rahvasteliit garanteerib rahu säilimise ja väikeriikide julgeoleku (1919-32).
Soodne areng: väikeriikidele sõnaõigus ja kollektiivse julgeolekupoliitika kehtestamine
Tulemus: Rootsi parlament vähendas relvastumiseelarvet märkimisväärselt (1925), pani armee
muretsema. Taanis kinnistus arvamus, et rahvusvahelise kriisi olukorras riiklikku puutumatus pole
võimalik garanteerida sõjalisel viisil, tegevus rahvusvahelise desarmeerimise heaks.
Välispoliitiline tegevus 1920. aastatel
Norra kindel oma julgeolekus (ohustada võinuks vaid SB, kellega head suhted),
riigikaitseressursside vähendamine. Soome pidas NV´d ohtlikuks. Toetumine Rahvaste liidule ja
annaabi.ee 
