VANA-ROOMA INIMESTE ERINEVAD TEGEVUSALAD JA ELU-OLU
Nad elasid
pisikeses akendeta kongis ja sõid peamiselt putru ( usuti, et hirsi- ja odrapuder kasvatavad
lihaseid).
Algul harjuati puumõõkadega, seejärel raskete nüride relvadega, et saavutada
vastupidavus päris relv saadi alles areenile minnes. Kuna sõjariistad jäljendasid võidetud
rahvaste relvi, said gladiaatorid endale ka vastava nimetuse: traaklased, gallialased jne. Üldiselt
jaotati gladiaatorid raskelt ja kergelt relvastatuteks ning võitluses läksid kokku sarnase
varustusega mehed. Tihti võideldi ka metsikute loomadega (tiigrid ja elevandid) (Palamets
1976).
Kaotaja gladiaatori saatus jäi keisri puudumisel publiku otsustada: püstine pöial
tähendas elu, allapööratu aga surma. Nii mõnigi võitleja pälvis silmapaistva esinemise eest
vabaduse, kuid mõned otsustasid vabadusele vaatamata jätkata oma senist elu (Kõiv jt 2004).
KOOLIÕPETAJAD JA ÕPILASED