Ajaloo varased ajastud, periodiseering
olid küla ühisvaldus. Elati üheruumilses palkhoones. Nim regeelamu. Köeti korstnaga kerisahjuga. Valgust andis
koldetuli, põletati pirde. Ka vilja kuivatati samas ruumis ja ka külma ilmaga toodi loomad sisse.
Käsitöö;
Riided, tööriistad, liiklusvahendid valmistati enamasti igas peres ise. Keerulisemaid metallitöis tegid sepead, kes
kasutasid soomaagist saadud rauda. Kujunesid rauatootmiskeskused, kus sulatati Eesti varustamiseks 100 tonni
rauda. Sepad spetsialiseerusid relvaseppadeks ja ehtemeistriteks.
Kaubandus:
Eestit läbisid viikingite kaubalaevad, mis viisid Novgorodi. Põhiline oli vahetuskaubandus. Siia toodi-hõbedat,
pronksi, relvi ja luksuskaupu. Siit viidi-vilja, karusnahku ja elusloomi.
Eesti olilisemad kaubakeskused olid Tartu ja Tallinn, mis ei olnud veel linnaõigusega ja nim. Neid aolinnadeks.
1154.a araabia päritolu Al-Idrisi kaardikogumik: Kohevan- Tallinn, Berne-jõgi- Pärnu jõgi.
annaabi.ee 
